Esimene kuu Norras

Märkamatult on möödunud esimene kuu Norras ja mis ma oskan öelda. Kõik on saanud ootamatult ruttu omaseks ja seepärast pole midagi ka kirjutada. Mitte midagi erilist pole juhtunud ja kõik tundub mu jaoks nii tavapärane.

Käisin kuu keskel tissimäge vallutamas (tegelik nimi Lisbetnuten). Suutsin ka seal ära eksida, sest ma ei saa siiani aru, mis inimene täpsemalt neid teeviitasi paigutanud on. Vaade sealt mäe otasast Golile oli üsna kehv.

Aga see eest oli näha kuidas eemal sajab vihma. Selleks, et saada head pilti, oleksin ma peaaegu kaljunukilt maha kukkunud. Jooksutossudega ei tasu matkamas käia, aga hing ei raatsi ka siit osta megakalli hinnaga matkasaapaid. Selle sama vihma sain ise ka alla tulles kaela. Jumal tänatud, et tulin teist teed tagasi, sest muidu oleksin vist end vigaseks kukkunud.

• Rääkides matkamisest, siis mu töökaaslased Birute ja Martina olid väga imestunud, kuidas ma jõudsin kahe tunniga Dugurdsnatteni otsa. Nende jaoks olevat see nii raske olnud ja nad olid loobunud. Ega nad kumbki ei uskunudki mind, et ma kahe tunniga tippu jõudsin :D 

• Norra keeles oskan ma rääkida täpselt sama palju kui siia tulles. Jag heter Mari-Liis ja sedagi tänu sellele, et rootsi keeles on see täpselt sama. Keel ei hakka mitte kuidagi külge ja ega endal ka pole motivatsiooni seda õppida.

• Hotellis ööbivad peamiselt turmismibussid, aga toimub ka erinevaid üritusi. Kahel korral on käinud pensionärid, kui esimestel oli rohkem nagu suvepäevad, käidi matkamas jne, siis viimastel läks ehtne tanstupidu lahti. Mul on siiani raske ette kujutada neid tantsimas, sest vägagi paljud käisid keppide ja raamide toel. Samamoodi tulid täna noored inimesed akordione, lõõtspille ja muid rahvapille mängima. Tundub, et siin ei õpita muusikakoolis klaverit ja kitarri, vaid esikohal on rahvapillide õppimine. 

• Hotellituppa ei jäeta palju tippi, aga see eest saab korralikult süüa. Näiteks karp viinamarju, maasikaid, kilo nektariine või muid puuvilju, on suht tavaline. Kuigi jah, tippi olen ka saanud. Kõige suurem, mis ma saanud olen on 50 NOKi (5,27€), aga dollareid jagatakse ka ning mõningaid kroone. Rikkaks just ei saa, aga meele teeb ikka rõõmsaks. Kuna taarat on ka üsna palju tubades, siis võiks vabalt seda koju vedada ja boonust teenida, aga noh, kuidas ma ikka vean seda koju :D 

• Keel on kõik segamini. Ei oska ma enam emakeeles kirjutada ega rääkida, sest mulle meenuvad ingliskeelsed sõnad või fraasid ja samamoodi on vastupidi. Mõnikord tulevad hoopis norra keelsed sõnad, vaske gulv või stovsuger ja siis pean mõtlema kuidas ühes või teises keeles see nüüd siis on. Kuna ka vene keelt kõneldakse siin üsna palju (töötajad siiski), siis vahepeal tulevad need sõnad hoopis meelde. Lühidalt öeldes, siis kõik on puder ja kapsad.

Selline korrapärane korrapäratus näeb välja meie B.K ehk ruum, kus hoiame koristamiseks vajalikke asju. Kaks trollat (käru) ja siis kuidas kunagi, kas on kaks puhta pesu käru või mitte.